pirokunn

Kas me koostasime Areeni Tartu erinumbri sellepärast, et Tartu on tuleval aastal Euroopa kultuuripealinn?

Mitte tingimata.

Võimalik, et lähenev kultuuripealinna elu võis osalt ka tagant tõugata, kuid täiesti kindel on see, et meie Tartu erinumber ilmuks praegu ka siis, kui kultuuripealinn 2024 asuks kuskil mujal.

Lihtsalt aina rohkem ja üha sagedamini kogunes mulje- ja infokillukesi, et just Tartus praegu toimub, just Tartus on praegu lahe, ja seeläbi hakkas järjest tihedamini toimetuse koosolekutel lendlema uitmõte „Tartust peaks midagi millalgi tegema!“.

Keskendusime, vaatasime, mida siis Tartust teha võiks, selgus, et seda kõike on nii palju – alates uuenduslikust linna planeerimisest kihava ööeluni –, et muul viisil see ära ei mahu, kui tuleb erinumber teha. Ja ega mahtunud kõik ka praegu ära.

Puhtalt linna meeleolust ja miljööst rääkides. 1990ndate esimeses pooles, kui ma seal linnas ülikoolis ja Liivima Kroonika muusikatoimetajana jahmerdasin, põgenesin ma igal reedel tagasi Tallinna. Veeta nädalavahetus Tartus tundus ahistav ja õudne. Ta oli liiga kaugel läänelikkusest, elu pulbitsevusest ja kaasaegsusest. Tundus kuiv, igav, vangistav ja agro, isegi ohtlik. Kui ma praegu Tartus käin, on mul kahju sealt lahkuda. Alati tundub nii palju veel kogemata, käimata, istumata, maitsmata, proovimata. Elu kihiseb, on sopiline ja värske ja vaba. Kui isiklikus plaanis võib sellise efekti anda nooruseigatsuse ja nostalgia magususe kokku saamine uudishimu ja uudsuserõõmuga, siis mu meelest ei ole ma Tartu-elevuses üksi. Või kas te ei ole kuulnud Tartus nädalavahetust veetnud inimestelt vaimustunud epiteete ja hõiskeid, et justkui oleks käinud reisil mõnes Euroopa linnas?

Siim Nestor

1. Tartul on armulugu tänavakunstiga
Tartu armastab tänavakunsti ja tänavakunst armastab Tartut. Mitmed suured Tartu seinamaalid on tehtud „legaalsetele seintele“, kuna linn soodustab tänavakunsti ja mõistab, et see on omaette vaatamisväärsus, mis muudab linna erilisemaks ja meelitab turiste kohale: vaata kas või Berliini! Aga ega ainult suurus ei loe, ägedaid pilte leiad igalt poolt, näiteks elektrikappidelt. Igal aastal toimub Tartus tänavakunstifestival Stencibility, Tartust on pärit Edward von Lõngus, kelle jälgi on linn täis. Paljud 90ndate grafitirühmitused alustasid just Tartust.


2. Tartust läheb eetrisse muusikatelevisioon
Ainus muusikale keskendunud telekanal Eestis on ALO TV, mis näitab eranditult Eesti muusikavideoid, olles võimas kohalike artistide promootor. Vanasti oli ALO TV vaatamine lahutamatu osa Tartus käimisest, nüüd levib see digitelevisioonis. Sobib eriti vaatamiseks seltskondliku ajaveetmise taustaks või esimese jaanuari hommikul pohmakaga.

Hagi Šein on kirjutanud, et ALO TV on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud väikekanal ja esimene antenni-TV kaudu levinud kohalik telejaam. Samuti said nad taasiseseisvunud Eesti esimese eetriloa. Legendaarne on ALO TV vana stuudio EPA torni all, kus on filmitud mitmed Eesti artistide muusikavideod.

Sümpaatne on seegi, et telekanali kujul on tegemist pereäriga. Jaan Kalmus seeniori surma järel eelmisel aastal võtsid kanali juhtimise üle tema pojad, Jaan Kalmus jr ja Karl Erik Kalmus. Selle aasta lõpus tähistab telekanal 31. tegutsemisaastat. Nime kohta on Jaan Kalmus sen kunagi öelnud, et „see on lihtsalt üks ilus poisslapse nimi“.

ALO TV: Tartu oma telekanal.
ALO TV: Tartu oma telekanal.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
3. Tartu on Tark Tartu
Tartu linnaplaneerimine on andmepõhine: bussiteede võrk põhineb inimeste liikumisandmetel, koostöös Tartu Ülikooli teadlastega on loodud lahendused selle reaalajas jälgimiseks. Mõned aastad tagasi korrastati andmete põhjal kogu Tartu ühistranspordi liinivõrk ja kõik linna bussid sõidavad rohegaasil.

SmartEnCity projekti raames renoveeriti 17 hruštšovkat, rajati kaugjahutus ja leed-tänavavalgustus, rattaringluse süsteem ja viidi läbi kureeritud avaliku ruumi kunstiprojekt.

Tartu linna tähtsamaid andmeid – inimeste liikuvus, valgustid, ilm – saab jälgida Targa Tartu portaalist. Arendamisel on 15 minuti linna kontseptsioon, et kõik tähtsamad teenused oleksid 15minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. Nii et mitte väike puust linn, vaid innovatsioonivedur!

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus: „Tark Tartu on osa laiematest linna arengupõhimõtetest vähendada ökoloogilist jalajälge ja suurendada elanike teadlikkust keskkonnahoiu põhimõtetest. Need põhimõtted on juurdunud paljudes linna tegevustes, mida kajastab hästi ka Tartu kultuuripealinna kontseptsioon „Ellujäämise kunstid“. Tartu koostab ka uut linna arengukava, mis seob linna arengu põhimõtted ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, et kestlikkust tagavad väärtused läbiksid linna arengut suunavaid tegevusi. Targa Tartu põhimõtteid tõendab ka see, et Tartu pääses Euroopa Liidu missiooni „100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030“, mis võimaldab linnal veel enam olla kestlikkuse vallas innovatsiooni kese.“

RENOVEERIMINE JA KUNST: Lisaks energiatõhususele sai hruštšovka ka seinamaalingu.
RENOVEERIMINE JA KUNST: Lisaks energiatõhususele sai hruštšovka ka seinamaalingu.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
4. Tartus on taimepood, kus toimuvad kontserdid ja DJ-setid
Lisaks ka kunstinäitused, luuleetteasted, lauamänguõhtud, mis kõik veel. Filosoofi tänaval, endise Tartu Autoremondi Tehase hoonetes-ruumides lõhnab, õitseb, sirgub hulgaliselt taimi kaupluses Plantarium by Jardin. Lisaks taimepoele on koht avatud ka kohvikuna. Ning artistid tõepoolest tahavad seal esineda. Mick Pedaja tegi seal 21. mail uue albumi „Sula“ esitluskontserdi, järgmisena esineb seal 26. augustil Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjantsi duo HUNT, ent spontaanseid ülesastumisi võib varemgi tulla.

RampArt, kes viib Tartus kokku ägedaid lokatsioone ja head muusikat, on Plantariumis üles võtnud mitmeid DJ-sette.

KESET DŽUNGLIT: Mick Pedaja albumiesitluskontserdil taimepoes Plantarium.
KESET DŽUNGLIT: Mick Pedaja albumiesitluskontserdil taimepoes Plantarium.FOTO: SIIRI KUMARI | © 2023 SIIRI KUMARI, ALL RIGHTS RESERVED.
„Kuna Plantariumis on täiesti omamoodi troopiline ja samas industriaalne atmosfäär,“ räägib paiga asutaja Kaisa Moora, „on mitmed artistid tulnud siia esinema just siinse olustikku tõttu. Asjaolu et me pole üksnes sündmuste korraldamise ruum, vaid siin käib ka muul ajal vilgas elu taimepoe ja kohviku kujul, toob Plantariumisse omanäolise kogukonna. Need osad kokku vist loovadki soodsad eeldused mõnusate kultuurisündmuste korraldamiseks.“

Pood ise on katuse all 400 ruutu suur, õues veel 1000 ruutmeetrit lisaks. Müüakse peamiselt kohalike aiandite toodangut, lisaks kasvatab Plantarium ise orgaanilisi lõikelilli. Üks kasvandustest asub kohe Plantariumi õuel, teine Viljandimaal ning kolmas on näidispeenra kujul Aparaaditehase katusel.


5. Tartu on tudengilinn ja mitte üksnes Tartu Ülikooli pärast
Tartu on Emajõe Ateena ja üliõpilaste kants. Paljud eestlased on mingil eluperioodil tartlased olnud ja enamasti just tudengipõlves, mistõttu on neil linnast ilusad mälestused. Nii ehtsat ülikoolipõlve nagu Tartus maailmast naljalt ei leia.

„Kauneim linn on Eestis Tartu“, kinnitavad ka Raimond Valgre „Tartu marsi“ sõnad, mis jäävad pähe neilegi, kelle jaoks ladinakeelne „Gaudeamus“ tundub paras pähkel.

Toomemägi ja Pirogov, Tartu tudengipäevad, öölaulupidu ja korporatsioonid, mis volbriööl oma uksed avavad – iga asja jaoks on oma aeg ja koht… ning selleks on ülikool! See ei kehti ainult elu kohta, vaid katsetamine on omane ka Tartu haridusele.

Linnas asub elanike arvu kohta palju kõrgkoole: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Kõrgem Kunstikool, Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tervishoiu Kõrgkool. Tartu Postimehe andmetel elas selle aasta 1. jaanuari seisuga linnas 97 435 inimest, neist üliõpilasi on 16 804 (portaal Haridussilm).

Ainus asi, mille üle põlistartlased ja siia kolinud tudengid vaidlevad, on kraanivee kvaliteet. Ühtede jaoks on see parem kui mägede allikad, teised vaatavad lubjasetet klaasipõhjas ja vangutavad pead. Aga eks asi on maitses – nagu A. Le Coqi reklaamiski.

Indra Põder (Tartu ülikooli füsioteraapia üliõpilane): „Tartus on äge õppida, sest linn kuulub üliõpilastele. Tudengielu on siin sündmusterohke ning meeleolukas, tänu sellele mööduvad koolitööd palju lõbusamalt. Samuti näed linna peal kõndides alati mõnda sõpra või tuttavat, mistõttu tunned end Tartus koduselt ja toetatuna.“

LENNUMASINATE KATSETAMINE: Tudengipäevade menuüritus Karsumm. 
LENNUMASINATE KATSETAMINE: Tudengipäevade menuüritus Karsumm.FOTO: HENDRIK OSULA | DELFI/EESTI AJALEHED
6. Tartu hakkas Eestis esimesena linnakodanikke valitsemisse kaasama
Kõlab pööraselt, aga aastast 2013 on ühe osa linnaeelarve jagamine usaldatud tartlastele. Tartu on esimene Eesti omavalitsus, kes sellise hullu tükiga hakkama saanud. Kaasava eelarve ideid saab välja pakkuda igaüks, neid hindab komisjon, millele järgnevad arutelud ja rahvahääletus.

Viimastel aastatel on toetust saanud näiteks Tartu rattateed, Sadamaraudtee muutmine kergliikluse rohekoridoriks ja Emajõe vabaujula kaasajastamine (viiakse ellu sel aastal). Aastal 2014 tehti madalaks 47 ülekäigukohta. Kuluks ära Tallinnaski, kus ratturid, lapsevankrid ja ratastoolid peavad aina äärekivist üles ronima.

Eelmise aasta kevadel toimus Tartus kliimakogu, kus osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast, kes valiti välja 15 000 inimese seast. Kogukondlikkus on Tartus tugev, mida kinnitavad kogukonnaaiad, linnaosade ja kodukohvikute päevad.

KAASAVA EELARVE VÕIDUTÖÖ: Sadamaraudtee kergliikluse rohekoridoriks.
KAASAVA EELARVE VÕIDUTÖÖ: Sadamaraudtee kergliikluse rohekoridoriks.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
7. Tartus 3D-prinditakse tablette
Kõik asjad, mis on olemas Tallinnas, on ka Tartus ja vahel koguni paremad. Ülikooli Kliinikum on täielik maailmatase, seal tehakse ainulaadseid oppe ja isegi tabletid ei tule Kliinikumi haiglaapteegis enam kuskilt sahtlist (noh, mõned siiski tulevad), vaid innovaatilisest tabletiprinterist!

LOE PIKEMALT SIIT!

KOMPETENTSIKESKUS: Tartu Ülikooli Kliinikumi hooned
KOMPETENTSIKESKUS: Tartu Ülikooli Kliinikumi hoonedFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
8. Tartus podiseb Ö Stuudio
Helide tehniliste külgede spetsialisti – produtsendi, miksija, muusiku Martin Kikase asutatud stuudiost on välja kasvanud kompleks, kus – põhimõtteliselt! – kõik tahavad salvestamas käia, kus võetaksegi üles Eesti parimaid albumeid ja kus ei tegeleta ammu ainult muusikaga. Produtsent-režissöör Siim Parisoo lükkab seal kokku muusikavideoid ka välismaistele artistidele, animaator Roland Seer värvilisi liikuvaid pilte oma nurgakeses Tartu Multifilmis, Ingmar Järve a ka Gutface tegeleb dis. Taga-Karlovas asuvat mitmekorruselist paika nimetavad nad ise „andekate kunstnike ja loovisikute loomeklasteriks“.

LOE PIKEMALT SIIT!

Ö STUUDIO: loomeklastri asutaja ja produtsent Martin Kikas.
Ö STUUDIO: loomeklastri asutaja ja produtsent Martin Kikas.FOTO: VALLO KRUUSER | EESTI EKSPRESS
9. Tartu on uue laine räpi pealinn Eestis
Kui mujal Eestis hakkab 2010ndate tagumises pooles esile kerkinud uue räpi laine tasapisi lahtuma või on muutunud puhta kommerts-eesmärgiga popmuusikaks, siis Tartus ei maga ala legendid – Benakanister, Väike PD, SMRP, delusional, Supiköögi Poisid, DEW8 – ning nende kõrvale tekib üha juurde aktiivseid ja verinoori katsetajaid: JXNDER, Uniwer!, Andru$ki, wedune.

LOE PIKEMALT SIIT!



10. Tartus on väga elav, aga salajane reiviskeene
Varjend ja Pärmivabrik on kinni, aga põrandaalused peod pole Tartust kadunud ning reivimiseks ei peagi sõitma Riiga või Tallinna HALLi. ReivKomi tüübid käivad hoopis ise HALLis mängimas! Tartus astuvad nad üles näiteks Kivi baaris või Puiestee salareivil. Samuti toimetab Tartus Fabrik, kes korraldab üritustesarja Black Box. Pidusid on korraldatud ka Peetri kiriku taga üle Puiestee tn asuvas vanas tehasekomplesksis, kus asub klubi Kroks. Mitu Tartu salajast seeriapidu on nii salajased, et me ei julge neid siin nimetadagi.

11. Tartu on Eesti vinüülipealinn
Jah, just Tartus tegutseb kodumaa ainus vinüülitehas, aga see pole ainus, mis linna vinüüliga mässamises esile tõstab.

Sel aastal toimub linnas juba üheksas rahvusvaheline Psühhodisko konverents, mis on põhimõtteliselt vinüülikultuuri uuriv üritus.

Tartu plaadifirma Vaiguviiul tegeleb peamiselt Eesti rokiklassika välja andmisega (nt Magnetic Band, Propeller, Rajacas, Metro Luminal, Mikronid jne). Praegu on neil valmis saanud Ruja album „Tulekell“, mis sisaldab bändi loomingut aastatest 1985–1986, ning ainult ettetellijad saavad sügiseks kätte viiest LPst ja raamatukesest koosneva Juhan Viidingu kogumiku.

Linnas on kolm tähtsat vinüülipoodi. Uuele ja vanale rokile keskendunud Gramophonetree Records, kaasaegset muusikat pakkuv Biit Me Tartu ning Nõukogude Liidu ja idabloki plaatide kauplus Psühhoteek. Viimases tõsteti muide Andres Mustoneni Venemaal esinemise skandaali järel kõik Hortus Musicuse plaadid ukse taha.

Betooni tänaval tegutseb aga 17 töötajaga Degritter, mis toodab ultraheli abil vinüüle puhastavaid aparaate. Rahvakeeli – vinüülipesumasinaid. Degritterid on nii kena disainiga, et võid neid elutoas hoida ega pea peitma koos muude majapidamisaparaatidega keldrisse või tehnoruumi.

Degritter toodab 1500 plaadipuhastajat aastas, enamik neist lähevad USAsse, Suurbritanniasse ja Hongkongi.

Audiofiilide ajakiri TONE, mis on erinevaid plaadipesumasinaid testinud 40 aastat, valis Degritteri kõigi aegade parimaks vinüülipuhastusaparaadiks.

LOE PIKEMALT SIIT!

12. Tartus on Elektriteater
Nende nimi tuleb sellest, et nii kutsuti esimesi kinosid enne selle sõna leiutamist. Legendaarse Athena kino järglase programmi kohta öeldakse, et kui sa pole mingit obskuurset asja kinno vaatama jõudnud, siis pole hullu – üks seanss tuleb Elektriteatris veel kindlasti. Koostööd tehakse PÖFFi, Tartuffi ja teiste filmifestivalidega.

Kristiina Saar, Elektriteatri asjapulk: „Elektriteatrit peavad kohalikud filmigurmaanid, kelle jaoks on tähtis mõnus mitmekesine filmiprogramm ning õdus atmosfäär koos filmide vaatamiseks. Elektriteater pesitseb Tartu Ülikooli endises kirikus ning suvel võib näha ka punast kinokaubikut üle Eesti ringi sõitmas ja välikino näitamas.

Oleme Tartu ainus art-house-kino ning hoolitseme selle eest, et nii iga suurem kui väiksem kinohuviline leiaks endale midagi toredat vaatamiseks. Olgu selleks siis mõni veider film, kinoklassika või hoopis soov ilma popkornita kinofilmi vaadata.“

ELEKTRITEATER: Tartuffi publik filmi vaatamas.
ELEKTRITEATER: Tartuffi publik filmi vaatamas.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
13. Tartus pole mingid tavalised baarid
Tartu baarid on nii lahedad, et levivad isegi linnast välja: Mökul ja NAIIVil on esindused ka pealinnas. Samuti on oma Tallinna-esindus restoranil Kolm Tilli.

Mülä Supilinnas ja Barlova Karlovas pole harilikud joomaurkad, vaid kogukonnabaarid ja paigavaimu kantsid. ULA Vallikraavi veerel on õdus ja pisike, lesima kutsuva õuealaga. Promenaadiviis on selleaastase Tartu linnakirjaniku Mart Kivastiku baar, kus ei tohi istuda jopes ega telefoni näppida, vaid tuleb üleriided maha võtta ja kenasti vestluses osaleda. Zavood pandi kinni, aga samuti sulgemisohus olnud Illegaard on endiselt lahti!

Kivi, Ümarlaua baar, Lokaal Pirogov, Kultuuriklubi Salong, De Tolly õllebaar, Urve kohvik ning Vein ja Vine – ole sa uimane baarikärbes või baarirallitajast lustilemb, kõigile leidub midagi. Ja kui tahad kõike korraga, mine kõigepealt TUT-i (Tartu Uude Teatrisse) etendusele, siis Mökusse ja pärast Genklubisse peole.

Loomulikult pakuvad Tartu baarid kohalike pruulikodade toodangut, olgu siis Pühaste või Andersoni oma.

PS Kui Tartu pruulikojadest rääkida, siis Tartus valmistatakse loodusest püütud bakterite ja pärmidega õlut. Nendeks on õlletehas Pühaste unikaalsed Estonian wild ale’id. Pühaste oli ka esimene Eestis, kes tõi välja peedi baasil pruulitud käsitööõlle.

Skandaalidesse sattunud Barlova baari omanikuga intervjuud LOE PIKEMALT SIIT!

TARTU LINNAMELU: Lahedad baarid on tõmmanud Tartu elu käima.
TARTU LINNAMELU: Lahedad baarid on tõmmanud Tartu elu käima.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA

14. Tartus ujud uljalt
Kindlasti olete näinud sõprade instapildikesi, kes demonstreerivad enda päevitunud kehasid ja head vormi Kopenhaagenis ja Helsingis avabasseinide ääres, Aperol Spritz käes ja #nobaddays olukorda kirjeldamas. Pole paha.

Kuid tegelikult ei pea säärase ime kogemiseks välismaale sõitma, Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia kolme laureaadi hulka arvati ka Emajõe linnaujula!

Suvises Emajõe õuebasseinis suplemine on täiesti ulmeline mõnu, mida lihtsalt peab proovima. Siinsamas kõrval Lodjakojas ehitatakse ajaloolisi paate, rannas saad liival pruuniks praadida, samal ajal kui lapsed või igavestest noortest sõbrad turnivad mänguväljakul. Oled maa peal, aga tunne on nagu paradiisis!

Heaks kiidab asja ka Tartus sündinud, kasvanud, õppinud disainer Martin Veisman: „Mitmekülgne infra: vees saab oma lapsi jälgida ja samas platvormilt vette pommi hüpata. Lisaks jagub lastele turnimist ja erinevate asjade uudistamist.“

Tartu Linnaujula oli ka aasta puitehitis 2022 nominentide hulgas.

 1/5 Emajõe Linnaujula Tartus oli ka Aasta Puitehitis 2022 nominentide hulgas.
FOTOD: AASTA PUITEHITIS 2022
15. Tartus saab kesklinnas kala püüda
Läbi südalinna voolav Emajõgi võimaldab Tartus keset linnaelu kala püüda. Esimesena ilmuvad kevadel välja latikad. Kohvik Naiivi lähedal võib siis märgata latika jahtijaid ning sportlikult püüdvad fiiderdajad kogunevad Lodjakoja kanti lepiskalu nabima. Seejärel saabuvad kevadel särg, viidikas, haug. Juunikuus jõuab linnavetesse koha ja nende sellide õnge otsa saamiseks on kõige paremad paigad vana ööklubi Atlantise, Sadamateatri ja kaarsilla juures.

„Kui vee temperatuur on juba õige, siis läheb ka angerjapüük lahti,“ ütleb tartlasest kalamees Valmar. Angerjat katsutakse kätte saada öösiti – Delta hoone ja jalakäijate silla vahelises piirkonnas.

See kõik on osa sellest, et Tartu kesklinn on Emajõele avatud. Ja seal on kala püüdmatagi mõnus liikuda ja vedeleda, kesklinnas on jõe kaldale tekkinud ridamisi kohvikuid ja baare, lisaks Naiivile veel Väike Kuuba, Riffen ja Toko. Lähiaastatel muutub Emajõe äärne väga palju, kuna juurde tuleb palju uut hoonestust.


16. Tartu ongi rattalinn!
Tartu ülelinnaline rattaringlus ja velorent on hea viis Tartu avastamiseks: võta ratas, käi avastusretkel ära ja jäta velo rattaparklasse, neid on linnas ligi sada.

Tallinnas rajatakse kvaliteetseid rattateid peamiselt tervisesportlastele linna äärde, aga kesklinnas on rattaga väga keeruline liigelda. Tartus tehti otsus rajada jalgrattateede põhivõrk algusega kesklinnast ja ehitati asi valmis, mitte ei jäädud strateegiatest rääkima. Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus nägi Tartu muutumist üleöö: „Elektrirataste ringlus oli tõesti game changer (mängumuutja – Toim.). Linnapildi üleöö muutumine oli uskumatu. Tundus, et kõik on järsku ratastel. Need, kes ei mahtunud rendiratastele, olid üles otsinud oma jalgrattad, see oli nagu maania. Sellised asjad töötavad: kui tagame turvalise taristu, pole mingit takistust liikuda heade näidete poole, mida näeme Hollandis või Põhjamaades.“

VÕTA JA SÕIDA: Tartu rattaringluse jalgrattad.
VÕTA JA SÕIDA: Tartu rattaringluse jalgrattad.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
17. Tartus tegutseb TYPA trüki- ja paberikunstikeskus
Vanade raamatukaante vahele tehakse TYPA Stationerys uued märkmikud, mida kõik kadedalt vahivad, kui neisse kirjutada. Märkmikud tehakse raamatukogude mahakantud raamatutest ja nende sisulehed on 100% taaskasutatud. Need valmivad käsitööna 19.–20. sajandi köitepresside ja teiste ajalooliste seadmete abil.

Samuti on siin muuseum, kus saab vaadata ajaloolisi trükipresse ja köiteseadmeid. Vana kooli trükivärki ja paberi meisterdamist saab ise järele proovida!

TYPAs valmistatud märkmikku kasutab ka Areeni toimetaja Peeter Kormašov, kes kiidab oma paberist abilist sõnadega: „Olen eluaeg olnud suur märkmikefänn, Moleskine’ist taaskasutatud paberist vihikukesteni. Alati on inimesed neisse piiluda armastanud, sest kes see veidrik nutiajastul ikka sellist asja kasutab. Aga mitte kunagi pole imetlevaid pilke olnud nii palju kui siis, kui hakkasin ringi käima Enn Vetemaa „Möbiuse lehe“ kaante vahele meisterdatud märkmikuga, mille kinkisid mu Tartu sõbrad.“

TYPA sai alguse 2010. aasta märtsis kahest juhuse tahtel samas hoones (Kastani 38) asutatud muuseumist: MTÜ Eesti Trükimuuseum ja MTÜ Paberimuuseum. Praegu tegutsetakse Aparaaditehase kõrvalhoovis Samelini saapavabriku taga (Kastani 48F). Nimi „TYPA“ ei tähenda midagi konkreetset. Eesti keeles võib see olla tüpograafia ja paber, inglise keeles type, typography, typo ja paper.

TYPA: Vana trükikunst on endiselt au sees.
TYPA: Vana trükikunst on endiselt au sees.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
18. Tartus kehtib endiselt kampsunimood
Kampsuni- ja kardiganimood pole Tartust kunagi kadunud! Kuigi linna peal liigub aina rohkem peenemat rahvast, siis etnoloogid, kirjandusmuuseumi töötajad ja mõned tudengid on endiselt truuks jäänud kudumitele. Kui tahad endale ka üht, siis uhkema kampsuni soetamise eesmärgil mine võrratusse SaikoSaikoSaiko vintage-poodi.


19. Tartus on Autovabaduse puiestee
Emajõe-äärse Vabaduse puiestee lõigu sulgemine liikluseks Tartu kesklinnas toimub sel suvel neljandat korda: 29. juunist 6. augustini.

See on vahva algatus, kus autode asemel võtavad tänaval koha sisse kergliiklejad ja jalakäijad. Liumäed, võrkkiiged, veeatraktsioonid, jäätis – seda kõike on palju rohkem vaja kui autode heitgaase.

Tallinnas pannakse küll Rävala pst kinni festivali „Tulevik on täna/v“ jaoks, aga ainult nädalaks. Üldiselt ei tule keegi selle pealegi, et autovabasid alasid rajada. Ja kui tuleks, söödaks ta elusalt! Samas saab pealinnas hetkel enneolematult palju kogeda autovabu kraave, mürsuauke ja kõike muud tänavakaevandusega seonduvat.

 1/15 Tartu Autovabaduse Puiestee 2021
FOTOD: MANA KAASIK/DELFI MEEDIA
20.Tartu hindab ega häbene Mati Karmini skulptuure
Mati Karmini skulptuurid ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat, aga neist tuntumad asuvad skulptori sünnilinnas Tartus. Kui Viljandi viis oma suurima turismiatraktsiooni ehk Mati Karmini Jaak Joala kuju keldrisse peitu, siis Tartus on Karmini skulptuurid linna sümboleiks. „Suudlevaid tudengeid“, „Siga“ turuhoone ees, Hugo Treffneri monumenti, Jaan Tõnissoni monumenti, esimese laulupeo mälestuskivi Peetri kiriku vastas, Vabadussõja monumendi figuurigrupp – mida rahvakeeli kutsutakse Turskadeks – Pauluse kalmistul ja Toru-Jüri ehk Juri Lotmani skulptuuri teab iga eestlane. Muide, see viimane vilgub öösel samamoodi ägedalt nagu Jaak Joala kuju!


„Suudlevate tudengite“ jaoks poseerinud tartlane: ma ei mõtle, et see seal olen mina
Marko Laur meenutab, kuidas onu - Mati Karmin - teda ikoonilise skulptuuri loomisel modellina kasutas.

MARKO LAUR: oli modelliks „Suudlevate tudengite“ skulptuuri valmimisel.
MARKO LAUR: oli modelliks „Suudlevate tudengite“ skulptuuri valmimisel.FOTO: VALLO KRUUSER | EESTI EKSPRESS
Marko Laur ütleb, et skulptuuri vaadates on tal ikka natuke soe tunne, aga piltlikult öeldes oma püksisäärt ta sinna kohendama ei lähe. „Ma ei ole eriline eneseupitaja, et tahaks hullult silma paista.“ Enda suurimaks panuseks peab ta püksivolti, mis on muidugi uhkelt õnnestunud.

„Eks nalja sai ka, et kas peaks kogu aeg suudlema, ainult vahepeal või kui kõrgel peaks alumine käsi selja peal olema,“ meenutab Laur poseerimist.

Volbri ajal panevad naiskorporatsioonid neiu kujule pärja pähe, kooli lõpetamisel lastakse purskkaevu törts šampooni ja siis saab palju nalja. Skulptuur on lausa nii kuulus, et Venemaa linnades on sellest mitu koopiat.

LOE PIKEMALT SIIT!

21. Tartus võid sattuda Ümarlaua baari
Koht, kus 90ndad kestavad ja kuhu minnakse kella seitsme paiku hommikul pitsi viina ja seljankat võtma. Kui veab, kohtud trubaduur Erkki Hüva ja teiste koloriitsete tegelastega. Meeleolu on märksa tasasem kui Tallinnas Peekri baaris, aga mitte alati.

Mis ootab külastajat Ümarlaua baaris, selgitab lähemalt kultuuriekspert Siim Lill: „Ümarlauda astudes ootab hubane maadligi olek. Letis on sama vanaproua, kes seal alati olnud, teisel pool letti turvab tema abikaasa. Kõik vestlevad omavahel pikkade pausidega maast-ilmast.

Paar korda päeval käies olen näinud, et telekas mängib mõni ETV kordussaade, paar püsikundet libistavad õlut ja saab Valge Kure nimelist konjakit.

Põhimöll toimub hommikul. (Baar on avatud kell 7–19). Kunagi aastaid tagasi käisin seal pühapäeva varahommikul pärast pidu: siis oli baaris punt mehi, kes rääkisid, kui hea on süüa paksu võiga leiba, kus peal on suitsuvorst, ja mõnedel olid maksad nii läbi, et said ainult teravat juua.“

ÜMARLAUA BAAR: Piduliste kohustuslik peatuspaik.
ÜMARLAUA BAAR: Piduliste kohustuslik peatuspaik.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
22. Tartus tegutses eriti äge linnaarhitekt
Tõnis Arjus pani küll ameti maha (lahkub töölt 31. augustil), ent tegi 11 aastaga imelist tööd. Ta on peamine arhitekt Tartu linna muutustele ja läheb tõenäoliselt ajalukku.

Tartul on traditsioon tugevaid ruumiloojaid hoida, tegutses linnas ju pikalt legendaarne Arnold Matteus, kes kujundas mitmed olulised hooned, väljakud ja haljasalad. Paljud tartlased kiidavad oma kodulinna juures just head linnaruumi.

Linnaarhitekti positsioon tagab, et ruumiloome otsused on asjatundlikud ja linn areneb terviklikult. Linnaarhitektid on ka näiteks Narvas ja Valgas.

Kui igas linnas Eestis oleks Arjuse sarnane linnarhitekt, siis... näeks vist seal kiiret ja modernset arengut.

TARTU LINNAARHITEKT: Tõnis Arjus on otsustanud, et paneb pärast südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö väljaselgitamist ameti maha.
TARTU LINNAARHITEKT: Tõnis Arjus on otsustanud, et paneb pärast südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö väljaselgitamist ameti maha.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
23. Tartu on päriselt kirjanduslinn
Tartu linnakirjanikud on olnud Eesti tuntuimad sulesepad nagu Kristiina Ehin, Vahur Afanasjev, Mika Keränen, Carolina Pihelgas, Juhan Voolaid ja Paavo Matsin. Sel aastal kannab tiitlit Mart Kivastik. Kirjandusfestivalidest toimuvad Tartus Prima Vista ja Hullunud Tartu, poeedid võtavad regulaarselt mõõtu üritusel TarSlämm ja Poetry Slam.

Linna peal võib liikumas näha Hando Runnelit ja vürst Peeter Volkonskit, samuti elab poole kohaga Tartus üks Eesti hetke populaarsemaid kirjamehi Mehis Heinsaar. Emajões puhkab Aleksander Mülleri tuhk ning muidugi asub ka Eesti Kirjandusmuuseum just Tartus. Kunagi ilmus linnas noorte kirjandusajakiri Vihik, nüüd asub siin noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk toimetus.

Tartu on kirjanduslinn ka poliitiliselt, kuuludes UNESCO loovlinnade võrgustikku. Nii saavad näiteks välismaa kirjanikud siin residentuuris käia. Literaate on Tartus tõesti palju, sest kui Areeni dessant sattus ühel ööl Kivastiku baari Promenaadiviis, kubises see kirjanikest nagu juuli lõpu sõstrapõõsas marjadest!

PRIMA VISTA: Kirjandusfestival Tartus
PRIMA VISTA: Kirjandusfestival TartusFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
24. Tartus tegutseb kultuuriklubi Salong
Veel üks näide Tartu elujõulisest kirjanduselust. Varem on samas majas asunud Theodor Lutsu filmistuudio („Tartu Hollywood“), Tartu KGB osakond ja elutsenud kurikuulsad õlgpeigmehed.

Kai Pütsepa ja Ants Siimu eestvedamisel toimuvad nüüdse Tartu Kirjanduse Maja keldris asuvas klubis igasugu vähem ja rohkem pöörased (kirjandus)üritused, kirjanduslikest teisipäevadest ja tummfilmifestivalist „Halva peoni“. Salongis kohtab ka endisi Sodiaagi püsikaid Marco Tasast ja DJ Heikit. Kirev seltskond ja annus kultuuri garanteeritud!

LOE PIKEMALT SIIT!

KULTUURIKLUBI SALONG: Lahedate ürituste kodu.
KULTUURIKLUBI SALONG: Lahedate ürituste kodu.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
25. Tartus on kihvtid raamatupoed ja antikvariaadid
Viimaseid on Tartus tõesti uhkelt, üks lahedam kui teine. Olgu siis Antikvariaat, Fahrenheit 451° või Sõna, mis on maast laeni köiteid täis nagu Harry Potteri filmis. Iseseisvad raamatupoed on põneva valikuga ja eelkureeritud, nii et pea ei hakka ringi käima nagu suuremate kettide kauplustes. Väikepoodidest tegutsevad linnas näiteks Krisostomus, Biblioteek ja Utoopia.

KIREV VALIK: Raamatupood Sõna
KIREV VALIK: Raamatupood SõnaFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
26. Tartus askeldab Toiduklubi
Ilma Toiduklubita ei möödu peaaegu ükski raamatuesitlus või näituseavamine. Nad on kohal kõigil Tartu kultuurisündmustel, kus pakutakse tasuta veini ja suurema vedamise korral ka snäkke. Banketilaua taga on nad igal juhul esimesed ja viimased, kes lahkuvad.

„Toiduklubisse suhtutakse kultuurirahva seas mitmeti: kes hindab neid kui Emajõe Ateena eripära, omalaadset Tartu vaimu hõllandust, kes aga ei soovi niigi nadist kirjanikutasust joota-sööta olendeid, kes ilmaski ühelegi teosele sentigi raha kulutada ei kavatse,“ kirjutab märtsi lõpu Nelli Teataja.

Klubi staažikad liikmed olid zootehnik Kalju Konsin ja elektriinsener Jaan Muna, aga nemad surid paraku hiljuti, kirjutab ajaleht. Ametlikult registreeritud Toiduklubi pole, selle nime on neile andnud rahvas.

Täiskoosseisus on klubil ligi kümme liiget: Margus Ivanov (tal on Eesti suurim India filmide kogu ja ta on näinud peaaegu kõiki Eesti filme), igihaljas Kristiina Malm, ema-poega Mäemetsad Elvast, keda polevat pärast koroonat enam nii sageli näha, Ülle Kääp ehk Ülleke, kes tuleb alati suure seljakotiga, üks bussijuht jt. Infot ürituste kohta jagab Toiduklubi kinnises Facebooki grupis.

Samas pole Toiduklubi kultuuriheerolditele teenitud kiituse jagamisega kitsi ja nende laudkonna seast tuleb vestlusõhtutel ka asjalikke küsimusi. Mõned liikmed ostavad asju, nii jooke kui raamatuid. Toiduklubi on nagu jõulupraad ja jaanilõke – kui nemad on kohal, siis on ikka see õige Tartu kultuuriürituse meeleolu!

27. Tartus asub üks Eesti parimaid Itaalia restorane
La Dolce Vita tegutseb juba aastast 2003. Omanikeks on itaallased. Elava tulega pitsaahi, pasta otse Itaaliast, rikkalikud risotod, priske tiramisu – siin juba nälga ei jää! Kuigi linnas on palju häid restosid, siis mõned mittetartlased kardavad, et mujalt Tartust ei saagi head sööki ja tulevad alati otse siia.

ITAALIA TARTUS: Restoran La Dolce Vita
ITAALIA TARTUS: Restoran La Dolce VitaFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
28. Tartu linna sümbol kaarsild on rahvusvaheliselt tuntud seksi pärast
Tartu linna sümbol jõudis aastal 2007 rahvusvahelisse meediasse, kui üks paarike selle kaarel armurõõmudele andus. Üle kaarsilla kõndimine on üks kolmest asjast, mida tuleb Tartus üliõpilasena teha, aga ainult kaine peaga! Teiseks kaheks vägiteoks pakub rahvasuu mitut asja: raamatukogu WCs seksimine, „Suudlevate tudengite“ purskkaevust läbi kõndimine, eksamil läbi kukkumine, öösel botaanikaaeda ronimine.

KAKS LEGENDI: Kaarsild ja Emajõgi
KAKS LEGENDI: Kaarsild ja EmajõgiFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
29. Tartus on tunneli lõpus valgus!
Sille Pihlaku ja Siim Tuksami Riia mnt viadukti tunnel ja jalakäijate sild on näide heast linnaruumist ning sai eelmisel aastal arhitektuuripreemia publikulemmiku kategoorias. Silmale ilus vaadata, mugav kasutada – saab ju ka ilma toruporno ja ohtlikult kõrgete äärekivideta!

LOE PIKEMALT SIIT!

SINDLINAHK: Praktiline ja ilus.
SINDLINAHK: Praktiline ja ilus.FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
30.Tartus ajuoksendab Eesti tuliseim kunstnik
Stiina Leegil, kunstnikul, kes on ellu äratanud Eesti värskeima kunstihoovuse Ajuokse, on nakatav naer, värvilised riided ja tema kunstis ning veel enam ta olekus puudub paatos. Kohtume Leegiga Aparaaditehases – kus siis veel – ning peame intensiivset vestlust. Sellist, kus 30 minuti jooksul saab räägitud kõigest olulisest.

LOE PIKEMALT SIIT!

STIINA LEEK: Tartu kunstiskeene staar.
STIINA LEEK: Tartu kunstiskeene staar.FOTO: KADRI LIND | ERAKOGU
31. Tartus alusta kunstikogumist. Näiteks Kogost
Ja jälle: Aparaaditehas! Aparaadis asuvas Kogo galeriis on parasjagu avatud Kristina Õlleku Läänemere-teemaline näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“, mida tutvustavad mulle galerii pealik Liina Raus, programmijuht Stella Mõttus ning Tobias aka Tobi, kelle põhitööks on olla Kogo galerii koer, kuid võimeka tegijana assisteerib ta vahepeal ka Tartu biit.me muusikapoe meeskonda.

LOE PIKEMALT SIIT!

TARTU APARAADITEHAS: nagu Tallinnas Telliskivi.
TARTU APARAADITEHAS: nagu Tallinnas Telliskivi.FOTO: VALLO KRUUSER | EESTI EKSPRESS
32. Tartus mängib vutti JK Welco
See on midagi Hamburgi St Pauli ja Berliini Unioni kogukonnaklubi sarnast. Alates loomisest 2008 on see olnud sõprade jalgpallimeeskond, klubi ja fännid on kui üks perekond. Praegu ehitab Welco Eesti esimest keskkonnasäästlikku staadioni, mis valmib kaasava rahastuse toel. Welco poolehoidjad on alati häälekad ja oskavad pürotehnika ja tifodega hoida elus tõelist jalkafänlust! Sel aastal mängib JK Welco Esiliiga B-s ehk tugevuselt kolmandas liigas.

Jalgpalliliidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht: „JK Welco kasvas nagu puu: esmalt müttas mudas (loe: alustas Eesti 4. liigast), ajas juured sügavale (loe: kasvatas sõprus- ja fänkonda, puges ühe kindla tuumiku südamesse), väetas ja kastis võrsuvat puud (loe: lähenes loovalt) ja ajas võrseid (loe: kogus tuntust, kaasas uusi inimesi, kogus sportlikku taset ja lõi klubistruktuuri).

Nüüd näitab aeg, kui pikaks ja tugevaks see puu kasvab (loe: kui suureks kogukond paisub ja kui kõrgele klubi sportlikult jõuab), aga kõige olulisem on ikkagi tugev juurestik (loe: kogukond, seos inimestega, klubi koht inimeste südames, inimeste soov klubi nimel midagi teha).

NAGU VÄLISMAAL: JK Welco fännid maruliselt oma meeskonda karikavõistluse mängus FC Floraga toetamas.
NAGU VÄLISMAAL: JK Welco fännid maruliselt oma meeskonda karikavõistluse mängus FC Floraga toetamas.FOTO: RAIVO TASSO | DELFI MEEDIA
33. Tartu ei pelga vikerkaart
Tartus toimub Eesti suurim igakuine geipidude sari „Vikerruum“, mis sai alguse väikestest Tartu kogukonnapidudest ning on tänaseks kasvanud üheks suurimaks – kui mitte kõige suuremaks – LGBT-peoks Eestis.
LOE PIKEMALT SIIT!

ELA JA LASE ELADA: Vikerruum on Eesti võimsaim kväär üritustesari.
ELA JA LASE ELADA: Vikerruum on Eesti võimsaim kväär üritustesari.FOTO: LAILA KAASIK | ERAKOGU
34. Tartus võtab isegi mood endale aega
Tartust on pärit päris mitu Eesti moes ilma teinud moekunstnikku, näiteks Liisi Eesmaa, kes riietas tänavu vaat et pooled presidendiballi külalised, ja Karl Korsar, keda on karjäär ja elu viinud üldse Berliini. Mitte kõik tuusad moetegijad aga pole Tartust jalga lasknud. Tundliku ja psühhedeelse käekirjaga, Eesti prominentseima moeauhinna Kuldnõela pälvinud Triinu Pungits teeb edukalt kollektsioone, loob eritellimusel rõivaid ning tegutseb teatris kostüümikunstnikuna kodulinnast lahkumata.

LOE PIKEMALT SIIT!

TARTU MOELOOJA: Triinu Pungits.
TARTU MOELOOJA: Triinu Pungits.FOTO: VALLO KRUUSER | EESTI EKSPRESS
35. Tartus on Tartu vaim
Müstiline aura, mis Tartus hõljub ja ajab oma nähtamatuid kombitsaid Supilinna pööningutele, ülikooli raamatukokku ja Toomemäel hulkujate alateadvusse. See on nagu Pipi Pikksuka spunk, mida otsimas käiakse.

Tartu vaimu kehastuseks on teiste seas peetud nii Jaan Muna kui ka Aleksander Müllerit ehk Mülleri Sassi. Ja muidugi on selle osa akadeemiline vaim ehk Tartu Ülikool – julgus mõelda kastist välja.

Kirjanik Berk Vaher: „Minu jaoks on Tartu vaim ikka julgus uueneda ja muutuda. Tänavakunst ja elurikkus, autovabaduse puiestee ja Süku, Värske Rõhk ja Ajuokse, palju elu nautivaid noori tänavail, palju Tartut avastavaid välismaalasi. Tartu vaim on Euroopa kultuuripealinna vaim.

36. Tartus on tipsutajatele oma park
Tartu Raekoja taga Pirogovi pargis saab soojematel kuudel legaalselt avalikus kohas lahjemat alkoholi juua, mis rõõmustab nii tudengeid kui eluheidikuid. Vanasti oli pargi valitseja Anatoli Jermakov ehk Piro Kunn, kes jõi süütevedelikku ja omas pudelite korjamisel eesõigust. Aga tema löödi Pirolt minema Ülejõele, kus teda pole enam ammu näha olnud.

Sellise ala loomine linna ei sümboliseeri ainult vabadust, vaid näitab ka usaldust oma kodanike vastu. Ja ega möiramid sellest ära ei kao, et avalikus ruumis pole legaalseid alasid alkoholi pruukimiseks.

Ka Viljandi Valukoja pargis on joodikutel oma puhkeala – politseil kergem, kõik jaurajad ühes kohas.

KEVADEKUULUTAJAD: Pirogovi park on Tartu kultuspaik.
KEVADEKUULUTAJAD: Pirogovi park on Tartu kultuspaik.FOTO: HENDRIK OSULA | DELFI MEEDIA
37. Tartus kureeritakse elurikkust
Roheprojekt, millega lastakse mõnedel Tartu haljasaladel teadlikult võssa kasvada. Putukatel, loomakestel ja linnukestel peab ju ka olema linnas kuskil toimetada. Liikide vähesus linnaruumis on halb, nuditud muru tähendab rohkem õhu-, valgus- ja mürareostust.

Aga rohepealinn Tallinn? Lubage naerda! Pigem asfaldi- ja teepiirete pealinn.

Linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste: „Tartu Kureeritud Elurikkuse projekt on kolme aastaga toonud Tartu kesklinna põneva ja vaheldusrikka linnasalu, õiterohked linnaniidud ja kõige hiljutisema lisandujana mitmepalgelise linnarohtla. Tänu sellele tunnevad paljud linlased rohkem kodumaiseid taimi ja kooslusi ning mõistavad linnalooduse tähtsust. Kureeritud elurikkuse projekt on üks lipulaevadest kultuuripealinn Tartu 2024 programmis.

Kuid elurikkust suurendavad tegevused jätkuvad ka pärast kultuuripealinna aastat. Tänaseks on Tartu juhtpartner projektis LIFE Rohering, kus koostöös teadlastega ja jagades kogemusi Aarhusi ja Riia linnaga saavutatakse viie aasta jooksul üle linna paljudes kohtades teadlikumad ja läbimõeldud linnalooduse valikud.“

Muru muruks, aga Tartus Aleksandri tänaval elab hoovis vana õunapuu sees haruldane tamme-kirjurähn. Lahe ju!

KUREERITUD ELURIKKUS: Eesmärk on muuta Tartu pargid mitmekesisemaks nii linnaloodusele kui ka inimestele. 
KUREERITUD ELURIKKUS: Eesmärk on muuta Tartu pargid mitmekesisemaks nii linnaloodusele kui ka inimestele.FOTO: MANA KAASIK
38. Tartus elab ja tegutseb Eesti kuulsaim strippar
Fenomen ja Tartu staar, kes ei vanane. Strippar Marco on Tartu igavese nooruse allikas nagu Marju Lauristin. Kultusmuusik Marco Tasase iga uus muusikavideo on sensatsioon ja talle omistatakse muusikastiili seksuaal-house.

„Mind peetakse osati suisa Tartu vaimuks,“ kostab Marco. „Alles eelmine nädal jooksis bussijaamas üks noormees, Paidest, ligi ja palus pilti ja lausus, et soovisin siin just teid näha, sest teie iseloomustate Tartut.

Ilmselgelt oli see liialdus, aga elan Tartus alates nelja aasta vanusest. Vanaemal suri mees ära ja mind anti talle n-ö seltsiliseks. Tartus on oma vibe – boheem.“

AINUS JA ERIPÄRANE: Strippar Marco.
AINUS JA ERIPÄRANE: Strippar Marco.FOTO: MARGUS PAHV | DELFI MEEDIA
39. Tartus aeg seisab
Pealinna inimesed räägivad vaimustunult, kuidas Tartusse jõudes lihased lõtvuvad ja saabub õnnis seisund, kus enam ei peagi täiskäigul ringi tormama. Tartu ajaoaasidest on „Ööülikooli“ saates rääkinud kirjanik Mehis Heinsaar, samuti arendab ta seda mõtet oma raamatutes.

Areenile selgitas Heinsaar asja nii: „Kunstnik Imat Suuman ütles mulle kunagi, et Tartu on „kinnine linn“. Ja seda võib mõista nii heas kui halvas. Et kui juba kord omadega Tartus sees oled, siis naljalt sa sealt enam välja ei pääse. Ja ega teised ka ei pääse ning enamasti ei tahagi pääseda. Mis tähendab siis, et kui oled juba sinna linna sisse nõiutud ja selle linna rütmi omaks võtnud, siis on sul alati aega, nii enda kui teiste jaoks.

Sa võtad omaks aeglase elurütmi, kulged ringi, teed aina aega parajaks, aga välja ka enam ei saa. Minuga on seda korduvalt juhtunud: olen siis lausa jõuga välja murdnud, kui on vaja linnast lahkuda. Mitu päeva on kusjuures väljamurdmisele kulunud. Nii et jah, Tartut võib natuke võrrelda „Okasroosikese“ muinasjutuga. Siin on mingi iseäralik, boheemlik, nõiduslikult mõnus letargia ning selle nõiutuse sees on väga hea ja mõnus olla. Ainuke asi ongi siis, et sellest ei tohi ärgata... Sest kui ärkad, võid närviliseks muutuda.“

TARTU AEG: Raekoja kellatorni kell
TARTU AEG: Raekoja kellatorni kellFOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
40. Tartus sebivad tipp-semiootikud
Millises valdkonnas Eestis on veel selline tase, et samad korüfeed, kelle teadustekste loed, annavad sulle ka loenguid? Alates Juri Lotmanist ning lõpetades Kalevi Kulli, Timo Marani, Mihhail Lotmani ja Peeter Toropiga on Tartu üks maailma semiootikakeskusi. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on nii kõva sõna, et tõmbab välisüliõpilasi juba mitukümmend aastat.

Ikka ja jälle tuleb seltskonnas juttu ajades välja, et keegi on seda õppinud. Isegi kui ta enam ei mäleta, mis see semiootika on, on see aidanud tal läbi tormiliste kahekümnendate identiteedikriiside laveerida ja on edaspidigi abiks kõiksuse mõistmise jms juures.

Andreas Ventsel, semiootika kaasprofessor: „Akadeemilises maailmas on Tartu tuntust kogunud semiootika kaudu ja seda paljuski tänu Juri Lotmani nimele. Ühelt poolt mängivad rolli tema legendaarsed loengud kultuurisemiootikast ja vene kultuurist, teisalt just tänu tema initsiatiivile loodi 1992. aastal Tartu Ülikoolis semiootika osakond.

Pole just palju ülikoole, kus on võimalik kõigis kolmes õppeastmes terviklikku semiootikaharidustsaada. Lisaks on Lotmani kultuurisemiootika teoreetilised ideed leidnud viljakat edasiarendamist ka semiootika teistes suundades nagu bio-, öko-, tõlke-, ja meediasemiootika, mida hetkel ülikoolis õppida saab ning mis Tartu semiootika humanitaaride hulgas endiselt huvitavaks kohaks teeb.“

41. Tartu on kõige lähemal kosmosele
Või siis teisisõnu – ainult Tartust on kosmoses käidud! Eesti esimese satelliidi, tudengisatelliidi projekti ESTCube-1 juhiti just Tartu Ülikoolist. Aastal 2013 kosmosesse lennanud, seal kaks aastat tegutsenud ja selle aja jooksul ümber Maa 9600 tiiru teinud kosmosemasin osutus nii populaarseks, et käesoleva aasta teises pooles „linastub“ sellele pikalt ja põhjalikult valmistatud järg: ESTCube-2.

Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ehitatud kuupsatelliit stardib Guajaana kosmosekeskusest Lõuna-Ameerikas. Ülesanneteks katsetada plasmapiduri tehnoloogiat Maa ionosfääris ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis välja töötatud nanomaterjalide kaitseefekti Maa-lähedase avakosmose atomaarse hapniku söövitava mõju eest, testida ühe kuupsatelliidi ühiku sisse mahtuva ja süvakosmose missioonideks arendatud satelliidi pardasüsteeme ja siini kosmoses ja näidata Tartu Observatooriumis välja töötatud maavaatluskaamerate võimekust. Kui Eestist jõuavad esimesed tulnukad mõnele kaugele planeedile, on nad ilmselt tartlased.

ESTCUBE: Tartu oma kosmoseprojekt
ESTCUBE: Tartu oma kosmoseprojektFOTO: LAILA KAASIK | ESTCUBE
42. Tartus ragistab garage-psych ansambel The Satones
Trio The Satones on uus ja ergas, rokiajaloo poole kummardav ragiseva roki bänd Eestis aina laienevas mürase roki ringkonnas. The Satonesi liikmed – Dick Sandwich (kitarr ja mikrofon), Nostra Dahmer (bass), Wrong Hotel (trummid) – elavad muusikaelu aktiivsemalt kui vaid bändi tehes. Trummar Wrong Hotel korraldab ka Tartu linnast välja ulatuvat kontsertürituste sarja „Live Out of Jar“, millest kasvas välja just hiljaaegu, 20. mail, Tartus Kammivabrikus toimunud festival JarFest. Ühepäevane festival, mille puhul trükiti ka spetsiaalne vinüülplaat festivalil esinenud bändide – Holy Motors, Psychoterror, Shelton San, Zahir, The Satones – lugudega, mida te mujalt ei leia.

Veidi enne festivali andis The Satones oma esimese albumi välja.

LOE: Bändi debüütplaati arvustab Mart Kalvet.

THE SATONES (vasakult): Vasakult: Dick Sandwich (kitarr ja vokaal), Nostra Dahmer (bass) ja Wrong Hotel (trummid).).
THE SATONES (vasakult): Vasakult: Dick Sandwich (kitarr ja vokaal), Nostra Dahmer (bass) ja Wrong Hotel (trummid).).FOTO: THE SATONES
43. Tartus toimetatakse noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk
Aastast 2005 Tartus ilmuva ajakirja Värske Rõhk sarnast mujal ei ole. Värske Rõhk on noore kirjanduse ajakiri, mis tegutseb eesmärgiga viia lugejate ette uuemat noort kirjandust. Lisaks luulele ja proosale avaldab ajakiri ka tõlkeid, kriitikat ja esseistikat.

LOE PIKEMALT SIIT!

KÕIGE VÄRSKEM: Värske Rõhk
KÕIGE VÄRSKEM: Värske RõhkFOTO: VÄRSKE RÕHK
44. Tartus tegutseb Lonitseera
Tartus on pikk traditsioon artistidel, kes loovad muusikat, mis on lõbus ja haarav, samas veidi ebatavaline ja otsiv, laulusõnades kirjanduslik ja sisule rõhuv. Ürgsetest aegadest meenub ansambel Suuk, hilisemast ajast Normaalne Seltskond ja Genialistid, vast grupeerub siia ka Tartus sirgunud Chalice ja seal alustanud Kaisa Ling Thing. Vaimsemat rõõmumeeleolu ihkajate uus lemmik on aga ansambel Lonitseera. Bändi möödunud aastal ilmunud esikplaat „Tapeet“ pälvis viimastel Eesti muusikaauhindadel aasta autorilaulualbumi auhinna ja sai siinsamas Areenis Marek Kallini poolt hoogsalt kiidetud: „Ma ei usu, et Eestis oleks hetkel teist nii säravat popbändi kui Lonitseera!“

Lonitseera juht ja lugude autor on Kaisa Kuslapuu (28), kes vastab Areeni Tartu eris rubriigi „Olgem ausad“ küsimustele“.